Pimedad talvekuud on harrastuspsühhiaatri jaoks väga tänuväärne aeg. Kõik lähevad hulluks, teisi võimalusi ei ole. Igaüks muidugi iseenese täiesti unikaalsel moel, kes läheb kurjaks, kes rõõmsaks, kes hüsteeriliseks, isegi ekstaatiliseks. Ülejäänud osa aastast ei paista see nii välja ja kui väga veab, läheb teinekord hoog üle ka. Elada talv üle nii, et tigeda putuka hammustustest ei jääks igikestvaid arme: kuidas see käib?
